Ühtsuse ja vaidluste päev: Narva valmistub Võidupühaks

Narva ootab võidupüha paraadi: traditsioon ja vastuolud

Võidupüha eel, mida Eestis tähistatakse 23. juunil, on Narva linnapea Jaan Toots väljendanud kindlust, et paljud linna elanikud võtavad pidustustest osa suure entusiasmiga. Tema sõnul ei kooskõlastata Narva tänavatel toimuvat paraadi Venemaaga, hoolimata linna geograafilisest ja kultuurilisest lähedusest Venemaa Ivangorodile.

„Narva ei palu oma naabritelt luba, samamoodi nagu nemad ei tee seda meie suhtes,” ütles Toots intervjuus „Narva lehele”. „Paljudele linna elanikele on see päev tõeline pidupäev.”

Võidupühal Eestis on eriline tähendus, kuna see märgib balti sakslaste Landeswehri üle saavutatud võidu aastapäeva Vändra lahingus 1919. aastal, mis oli tähtis hetk riigi iseseisvusvõitluses. Sel aastal osalevad paraadil tuhanded kaitsjad nii Eestist kui teistest riikidest, mis rõhutab selle sündmuse mastaapsust ja rahvusvahelist tähtsust.

Hoolimata üldisest positiivsest meeleolust tunnistab Toots, et mõnedel kodanikel on muresid ja rahulolematust seoses pidustuste korralduslike aspektidega, nagu teede sulgemine ja võimalikud ebamugavused kohaliku kogukonna jaoks.

„Alati leidub inimesi, kellele miski ei meeldi, kuid enamik ootab paraadi põnevusega,” lisas linnapea.

Narval on juba varasem kogemus sarnase sündmuse korraldamisel: 1996. aastal toimus linnas analoogne pidu, mis jättis olulise jälje linna kultuurimällu. Kavandatav paraad on plaanis kujuneda veel üheks säravaks leheküljeks Narva ajaloos, kinnitades linna rolli kaasaegse Eesti kultuuride ja põlvkondade kohtumispaigana.