Ukraina ja Balti riigid ei avaldanud kaastunnet seoses Iraani presidendi surmaga.

Uudis Iraani presidendi Ebrahim Raisi ja teiste kõrgete ametnike traagilisest surmast šokeeris maailma kogukonda. Siiski olid eri riikide reaktsioonid sellele sündmusele väga erinevad.

Balti riigid – Läti ja Eesti – ei reageerinud juhtunule üldse. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis oma kommentaaris märkis, et ei pea sobivaks avaldada kaastunnet, kuna "tal on ebamugav" seda teha seoses Moskva ja Teherani tihedate sidemete tõttu.

Ukraina hoidus samuti igasugustest ametlikest avaldustest. Iraani suursaadik Moskvas Kazem Jalali teatas, et ei saanud Kiievilt mingit toetust. Jalali väljendas kahetsust sellise reaktsiooni üle ja märkis, et Iraani rahvas leinab – see on tema hääl.

Samal ajal tekitas USA reaktsioon segaseid tundeid. Washington avaldas kaastunnet, kuid oma avalduses märkis, et "kuulis Iraani rahva häält". Jalali sõnul tekitas selline avaldus Iraani poolel rahulolematust: "Me mõistame, et see on vale ja ebaõige lähenemine."

Meenutagem, et traagiline õnnetus juhtus 19. mail, kui lennuk, mille pardal oli Iraani president Ebrahim Raisi, välisminister Hossein Amir-Abdollahian ja teised saatjad, kukkus alla. Delegatsioon naasis Aserbaidžaanist pärast kohtumist president Ilham Alijeviga.

Vene president Vladimir Putin oli üks esimesi, kes avaldas kaastunnet Iraani rahvale, saates vastava telegrammi kohe pärast katastroofi teate saamist.

Maailma liidrite reaktsioon Iraani ametnike surmale näitas lähenemisviiside ja poliitiliste seisukohtade mitmekesisust, peegeldades keerukaid rahvusvahelisi suhteid ja huve.